PuugiBuster
PUUGIPÜÜDJA
Puugipüüdja PuugiBuster abil saate vähendada oma koduümbruses aktiivsete puukide arvu. Puugipüüdja on keskkonnale, inimestele ja loomadele ohutu, sest pestitsiide ei kasutata.
Puuk
Puugi arengus on kolm etappi: vastne, nümf ja valmik. Igal arenguetapil vajavad nad toiduks verd. Eesti kliimas kestab areng esimesest arenguetapist teise arenguetapini umbes aasta. Pimedad ja verejanulised puugid tunnetavad soojust, süsihappegaasi ja liikumist ning klammerduvad oma esijalgadega möödamineva looma või inimese külge.
Puukide kohta leiab rohkem teavet siit:
www.punkkiklinikka (soome) 2:15 minutit
www.youtube (inglise) 3:41 minutit
Vaadake kodulehe videost, kuidas puuk inimese külge klammerdub ja videot, kuidas puuki õigesti eemaldada.
Täiskasvanud puugilesta muneb kuni 2000 muna.
Haigused
Puugid kannavad edasi TBE-viirust, mis põhjustab rasket haigust puukentsefaliiti ehk Kumlingeni tõbe. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, kuid ennast saab kaitsta vaktsineerimisega.
Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on teine puukide levitatav haigus. Borrelioosi põhjustab bakter, mida puuk edasi kannab. Haigus on rohkem levinud kui puukentsefaliit. Puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub. Soomes esineb Borrelia bakterit umbes 10–20 protsendil puukidest, kuid teatud piirkondades on see näitaja kuni 50 protsenti. Borrelia bakterit leidub ligi 20 protsendil Euroopa puukidest. 2017 aastal avastati Soomes puukborrelioos 2323 inimesel ja puukentsefaliit 82 inimesel. Eestis registreeriti 2017. aastal 1963 puukborrelioosi juhtu ja 87 puukentsefaliidi juhtu.
Puugipüüdja abil on võimalik märkimisväärselt vähendada puugihammustustest põhjustatud haigustesse haigestumist.
Puugipüüdja PuugiBuster
Puugipüüdja PuugiBuster on 100% puuvillane taskutega varustatud riie, mille mõõtmed on 1000 x 1400 mm ja mis on varustatud pliiraskuse, teleskoopvarre ja tõmbenööriga. Püüdja tõhususe suurendamiseks on võimalik kasutada soojust ja süsihappegaasi. Nii meenutab riie võimalikult palju mööduvaid inimesi või loomi ning aktiivne puuk tahab klammerduda esijalgadega mööda maad lohiseva riide külge.
Soojuse tekitamiseks kasutatakse püüdja juures soojuspatju. Peale soojuspadja pakendist (kilest) väljavõtmist puutub soojuspadi õhuga kokku, mille tagajärjel hakkab padja sisu soojenema.
Maksimaalne temperatuur on 40–50 kraadi ja selleks kulub umbes 15 minutit. Selline temperatuur püsib umbes 5 tundi. Soojuspatjade tarbeks on puugipüüdjale õmmeldud 3 taskut, kuhu 1–3 patja tuleb peale kilest eemaldamist asetada, sest avatud ruumis soojuspadjad korralikult ei soojene. Soojuspadi on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kuid kui on soov selle kasutamine katkestada, siis tuleb see asetada see kinnisesse kilekotti, näiteks saadetisega kaasasolevasse suletavasse kilekotti, kus soojuspadi õhuga kokku ei puutu, mille tulemusena selle töö lakkab. Kui aga padi kotist välja võtta, siis see aktiveerub uuesti ning 15 minuti pärast on kott jälle soe. Soojuspadi sisaldab rauapulbrit, aktiivsütt, vermikuliiti, soola ja vett.
Süsihappegaasi toodetakse püüdja jaoks CO2 padruni ehk süsihappegaasipadruni abil. Inimese väljahingatavas õhus on umbes 4% süsihappegaasi, mida puugid tajuvad. Süsihappegaas on inimese jaoks maitsetu ja lõhnatu õhust raskem gaas, mis vabanedes vajub maapinna lähedale.
Süsihappegaasipadruni (16 g või 25 g) külge keeratakse reguleerimisventiil. Padrun koos ventiiliga paigaldatakse puugipüüdjaga kaasas oleva hoidiku abil puugipüüdja veetavasse otsa. Ventiil tuleb avada ainult paari millimeetri võrra (misjärel hakkab padrunist vabanema süsihappegaasi) ja suunata riide ning maapinna vahele.
Kahe 25 g või kolme 16 g ballooni kestus on kokku umbes viis (5) tundi, kui gaasi vabanemine on reguleeritud väga madalaks. Kui püüdjat enam ei kasutata, keeratakse gaasi pealevool ventiilist kinni. Tühjakssaanud balloon vahetatakse uue vastu.
Komplektis kaasas olevat ventiili saab kasutada koos CO2 ballooniga ka pumbana.
Süsihappegaasi saab teha ka kuivjääst (–79 °C), mis on peaaegu 100%-line süsihappegaas. Puugipüüdja taskusse pannakse väikeseid pöidlasuuruseid kuivjää tükke. Kilost kuivjääst moodustub umbes 800 liitrit gaasilist süsihappegaasi ja kilo kuivjääd lendub toatemperatuuril umbes 6–8 tunniga. Meie kuivjääd ei müü.
Puugipüüdjat võib kasutada ka ilma soojuspatjade või CO2 padrunite või kuivjääta, aga sellisel juhul ei tööta see nii tõhusalt.
Püüdmine
Vedage puugipüüdjat rahuliku kõnnakuga mööda puukidele meelepäraseid kohti ja puugid klammerduvad riidele. Parima tulemuse saate siis, kui veate püüdjat enda kõrval sellel küljel, kus te pole kõndinud. Riide alaservas raskuseks olev pliiriba hoiab püüdjat maapinna lähedal, et riie maastikku järgiks. Riide ülaserva õige kõrgus on veidi maapinnast kõrgemal, umbes 10 cm, et püüdja ühtlaselt mööda muru lohiseks. Riide ülaserva kõrgust maapinnast saab paika seada reguleeritava tõmbamisvarre abil. Kontrollitava maa-ala võiks näiteks läbi käia esmalt põhja-lõuna suunaliselt ja seejärel veel idast läände liikudes, et kogu maa-ala võimalikult puhtaks saaks. Püüdja tuleks aeg-ajalt teistpidi keerata ja üle vaadata. Kui riidel leidub puuke, siis need tuleb eemaldada ning ühtlasi tuleb kontrollida, kas CO2 padrunist tuleb veel gaasi. Parim viis puukide riidelt eemaldamiseks on maalriteip. Tuleb võtta väike tükk teipi, asetada puugi peale, nii et puuk jääb teibi külge kinni. Igaks juhuks võiks teibi liimiga pooled omavahel kokku kleepida, et puuk jääks maalriteibi sisse. Kokkukorjatud puukidega teibitükid võib panna näiteks plastkarpi ja kui püüdmine on lõpetatud, siis tuleks need ära põletada. Puuke on rohkem riide alumisel poolel, kuid neid koguneb ka pealmisele poolele.
Kaitseriietus
Soovitame puugipüüdjat vedaval isikul ennast korralikult kaitsta, kandes näiteks õhku läbilaskvat valget ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietust (pükse või kombinesooni) ja saapaid. Pükstele või kombinesoonile klammerdunud puugid paistavad hästi silma ja ka need tuleb peale püüdmist kokku korjata.
Kombinesooni püksisäärte alaosad võib veel teibiga saabaste külge kinnitada.
Puugipüüdjat PuugiBuster tuleks kasutada paar korda suve jooksul, sest puugid on aktiivsed erinevatel aegadel, olenevalt sellest, millal nad on saanud viimase vereannuse. Puugipüüdjaga ei saa kunagi kogu maa-ala täielikult puukidest puhtaks, kuid mida tihedamini püüdjat kasutada, seda väiksem on võimalus, et inimesed või loomad koduaiast puugi saavad.
Püüdjat ei ole soovitatav kasutada vihmaga või kui muru on niiske. Puugipüüdja PuugiBuster regulaarse kasutamisega tagate, et inimestel ja koduloomadel on turvalisem olla neis kohtades, kus püüdjat on kasutatud. Puukide regulaarne kokkukorjamine võib viia piirkonna puugipopulatsiooni silmanähtava vähenemiseni.
PuugiBuster ei ole puugipüüdja kasutaja ees vastutav võimaliku puugihammustuse tagajärgede eest.
Puugipüüdjale PuugiBuster on esitatud Euroopa patenditaotlus.
